Head kolleegid!

15. veebruari Eesti Päevalehe artikkel räägib ühiskondlikult väga tõsisel teemal – diskrimineerimisest töökohal. Kuna lugu on Tartu ülikoolis juhtunust ("Tartu ülikool keeldus uurimast doktorandi seksuaalse ahistamise kaebust") ning artiklis on avaldatud minu kommentaare, siis tahan lisada natuke taustainfot, millest osa olen saatnud ka ajalehetoimetusele, aga mida pr Kadri Ibrus ei pidanud vajalikuks avaldada.

Lehes kirjeldatud keeruline juhtum on tõesti ülikoolis aset leidnud, ekslik aga on artikli pealkirja väide, et ülikool keeldus teemaga tegelemast. Ülikool tegeles olukorrale lahenduse otsimisega alates 2013. aasta lõpust, mil doktorant esmakordselt personaliosakonna poole pöördus. Protsessi on olnud kaasatud ka poolte advokaadid. 2014. aastal toimunud eri kohtumistel palus doktorant ülikooli esindajatelt konfidentsiaalsust ning seda soovi oleme püüdnud austada.

Kuna teadaolevalt on nüüdseks käimas kriminaalmenetlus ning ülikool soovib praegu hoiduda igasugusest omapoolsest tegevusest ja seisukohtadest, mis võivad uurimisele mõju avaldada, siis ei saa ma teiega jagada juhtumi üksikasju. Samuti ei ole võimalik juhtumi ega ka ülikooli käitumise kohta anda sisulisi selgitusi ilma avaldamata konflikti osapoolte delikaatseid isikuandmeid.

Tartu ülikool jõudis juba ligi aasta tagasi, 2016. a märtsis konflikti osapooltega kompromissilepingute sõlmimiseni, millega mõlemad on kinnitanud, et ei oma ülikooli vastu pretensioone ega kaasa ülikooli edasistesse, kahte eraisikut puudutavatesse vaidlustesse.

Mul on kahju, et see keeruline suhe ei ole aastatagustele kokkulepetele vaatamata praeguseni lahendust leidnud. Kahetsust avaldan ka lehte jõudnud ülikooli kommunikatsioonitalituse juhataja hinnangulise kommentaari pärast. Samas olen rahul, et alates 2016. a sügisest on ülikoolil olemas kokkulepitud käitumistavasid tutvustav juhendmaterjal – võrdse kohtlemise juhend. Juhend aitab ülikoolis ette tulevate kiusamis- ja diskrimineerimisjuhtumite korral õigeid otsuseid teha, aga ka igal üliõpilasel ja töötajal enda kaitseks abi otsida.

Samal eesmärgil lõime hiljuti personaliosakonda ka töötajate nõustaja ametikoha. Alates 1. jaanuarist 2017 tegeleb töötajate nõustaja-kaplan Tõnu Lehtsaar muuhulgas ka konfliktide vahendamise ning allüksuste ja meeskondade suhtekliima paranemisele kaasa aitamisega.

Kõikidesse olukordadesse, kus on kahtlus, et kedagi on töökohal ebavõrdselt koheldud, tuleb alati suhtuda täie tõsidusega. Loodan, et me kõik oleme osavõtlikud kiusamisjuhtumeid märkama ja nende lahendamisele kaasa aitama.

Volli Kalm
rektor

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Tartu ülikool ei aktsepteeri mistahes ahistamist, diskrimineerimist ega privaatsuse rikkumist.

Viimaste päevade jooksul on ajakirjanduse vahendusel avalikkust eksitatud väitega, nagu Tartu ülikool ei reageeriks võimalikele ahistamisjuhtumitele ülikoolis. Tegelikkus on täpselt vastupidine. Ainsa ülikoolina Eestis on meil, koostatud võrdse kohtlemise juhend ning igapäevaselt tegutsevad nii töötajate kui üliõpilaste nõustajad. Sellest lähemalt allpool. Laiemalt on ülikool kokku leppinud head tavad kõikide oma kesksete tegevuste jaoks. Meil on olemas õppimise ja õpetamise, doktoriõppe ning juhtimise head tavad, ka teadustöö jaoks valmib juhend juba lähemas tulevikus.

EPL-is ja Delfis käsitletud doktorandi ja professori vahelises konfliktis hoiame me avalikkuses diskreetset positsiooni vaid selleks, et kaitsta osapoolte endi soovitud privaatsust. Seda sõltumata asjaolust, et üks osapooltest on siiski otsustanud avaliku meedia kaasata tülisse, millele on praeguseks juba mitu aastat otsitud lahendust juristide kaasabil. Ülikool ei hakka avalikkuse ees tõestama või ümber lükkama väiteid, kas professor ikka tegelikult ronis või ei roninud läbi vannitoa akna hotellituppa. Või kui palju ja kas ähvardava või mitteähvardava sisuga oli sõnumeid, mida doktorant professorile saatis. Hoidume sel tasemel avalikust debatist mitte üksnes sõnumisaladuse hoidmiseks, vaid ka põhjusel, et vastasel korral me tahes-tahtmata kahjustaks doktorandi kui nõrgema osapoole huve. Ma ei pea õiglaseks ja eetiliseks korraldada avalikku kohtumõistmist olukorras, kus nii doktorandi kui professori poolt esitatud kaebuste alusel jätkub kriminaaluurimine. Rõhutan siiski, et erinevalt ajakirjaniku esitatud versioonist on ülikool tutvunud mõlema poole esitatud materjalidega. Nende tundlikku sisu silmas pidavalt ei ole ülikoolil aga võimalik neid täpsemalt kommenteerida.

Selle juhtumi osapooltele ning ülikoolipere liikmeile on teada, et mistahes diskrimineerimine või ahistamine mistahes vormis ei ole ülikoolis aktsepteeritav. Vastupidi avalikkusele kujundatavale muljele on ülikool selle juhtumiga tegelnud mitu aastat, kõigi osapooltega on korduvalt vesteldud ja neid nõustatud, instituudi juhatajale ja professorile on kohustuseks pandud probleem lahendada ning professorile on tehtud hoiatus. Veelgi enam, ka siis, kui mõlemad – nii doktorant kui professor – sõlmisid ülikooliga lepingu, milles avaldasid soovi juhtunut edaspidi lahendada ilma ülikooli osaluseta, lisas ülikool professoriga sõlmitud lepingusse klausli, mis jätab ülikoolile õiguse tulla küsimuse juurde tagasi kriminaaluurimise tulemuste selgumisel.

Olen veendunud, et ülikoolipere ühistele põhiväärtustele tuginev töökultuur ning ülikooli kollektiivne eetika- ja moraalitunnetus on tasemel, mis EPL-s avalikustatud juhtumist saab vaid õppida ja tugevneda. Ilmselgelt on ülikoolil siin õppimisruumi selles osas, mis puudutab taoliste juhtumite avalikustamise aega, kohta ja viisi ning oma liikmeskonna informeerimist. Mul on kahju, et kõnealuse juhtumi puhul on meie akadeemilise pere töörahu sellisel moel riivata saanud.

Mistahes ahistamise, diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise juhtudel on tegutsemisviis ülikoolis selge ja ühene. Üliõpilased peaksid abi saamiseks pöörduma vastavalt sellele, kellega on probleem seotud, kas instituudi juhi või dekaani poole. Pidevalt on valmis nõu andma ja edasistes toimingutes toetama õppeosakonnas töötavad üliõpilasnõustajad ja psühholoogid. Töötajad peaksid pöörduma esmalt enda töö vahetu korraldaja poole. Kui probleem ongi tekkinud töö vahetu korraldajaga, siis struktuuriüksuse juhi, vajadusel ka dekaani poole. Kui sealt ei saa abi, on võimalik esitada kaebus akadeemilisele sekretärile. Üliõpilane või töötaja võib akadeemilise sekretäri poole pöörduda ka ilma juhendis soovitatud etappe (töö vahetu korraldaja, instituudi juht jne) läbimata, kui nimetatud isikud ei tundu piisavalt erapooletud. Akadeemiline sekretär saab vajadusel moodustada ka täiendava komisjoni. Akadeemilisel sekretäril on ka hilisem järelevalvekohustus lahenduse püsivuse üle. Lisaks on võimalik pöörduda personaliosakonnas nõustajana töötava professor Tõnu Lehtsaare poole, kelle ülesandeks on aidata osapooltel konflikti lahendus leida. Käitumisvõimalused erinevates olukordades on põhjalikumalt lahti seletatud Tartu ülikooli võrdse kohtlemise juhendis: https://www.ut.ee/et/vordse-kohtlemise-juhend.

Kõikidesse olukordadesse, kus on kahtlus, et kedagi on töökohal ebavõrdselt koheldud, tuleb alati suhtuda täie tõsidusega. Loodan, et me kõik oleme osavõtlikud kiusamisjuhtumeid ning töö- ja õpingukaaslaste probleeme märkama ja nii üksi kui ühiselt sekkuma. Mõistan, et kujunenud infoväljas on praegu töörahu leidmine kõige raskem just üliõpilaste jaoks ja seetõttu jätkame järgnevatel päevadel kõiki võimalusi kasutades esmajärjekorras just nende turvatunde taastamisega. 

Volli Kalm
rektor

TARTU ÜLIKOOL
Pressiteade
21. veebruar 2017

Et kaitsta ülikooli liikmete turvatunnet, peame ümber lükkama ülikooli tegevuse kajastamises korduvad faktivead. Lisaks on ülikool otsustanud uute asjaolude selgumisel algatada täiendav ülikoolisisene juurdlus ning selleks ajaks ajutiselt korraldada ümber kõnealuse professori labori juhatamist ning doktorantide juhendamist puudutav töö.

Faktid juhtumi kronoloogiast:

1) Eesti Päevalehe tänase juhtkirja pealkiri oli: „Kui ahistajat edutatakse“. Sel ajal, kui vanemteadur professoriks valiti, ei olnud ülikoolile ahistamiskaebust veel esitatud. Professor valiti ametisse 29. novembri 2013 senati istungil. Doktorant esitas oma esimese kaebuse ülikooli personaliosakonnale 6. detsembril 2013. Selles pöördumises ei olnud veel seksuaalse ahistamise süüdistust, need detailid ilmnesid järgmises pöördumises 2014. aasta kevadel.

2) Eesti Päevaleht väidab, et ülikool soovitas esimese pöördumise peale „psühholoogi konsultatsiooni, (…) kõik muu jäi sinnapaika“. Esimeses süüdistuses viitas doktorant häirivale psühholoogilisele õhkkonnale ning palus lahendusi töökeskkonna parandamiseks ja doktoritöö lõpetamiseks. Pakutud psühholoogiline nõustamine oli ühisel kohtumisel kokku lepitud ja sellega doktorant ka nõustus.

3) Eesti Päevaleht väidab, et ülikooli juhtkond ei tutvunud ahistamist tõendavate materjalidega. Kaebuse lahendamine oli tõepoolest väga keeruline, kuna personaliosakonnal puudus 6 kuud võimalus ära kuulata teine osapool – doktorant soovis juhtumi lahendamisel täielikku konfidentsiaalsust. Alates kaebuse esitamisest 6. detsembril 2013 kuni töölepingu ülesütlemiseni 20. juunil 2014 tegi ülikool doktorandiga aga pidevat koostööd ning üritas leida sobivaid lahendusi. Juurdlus viidi läbi pärast töölepingu lõpetamist, siis tutvuti ka professori esitatud materjalidega ning juhiti instituudi juhi tähelepanu sellise tegevuse ebaseaduslikkusele ning lubamatusele ning personaliosakond palus instituudi juhil professorile selgelt märku anda, et samalaadsed eksimused maksavad talle järgmisel korral ametikoha.

4) EPL väitis, et „hagi surve viis kokkuleppeni“. Kokkuleppele minek oli doktorandi ja tema advokaadi initsiatiiv algusest peale, ülikool ei survestanud seda, nagu väitis EPL. Doktorant ja tema advokaat pöördusid ülikooli poole 15. jaanuaril 2016. Hagi projekt saadeti ülikoolile tutvumiseks koos kaaskirjaga, kus doktorandi esindaja avaldas soovi lahendada asi kohtuväliselt ning sõlmida kompromiss. Nii doktorant kui ülikool teadsid, et doktorandi võimalikud nõuded ülikooli vastu olid selleks hetkeks juba aegunud. Professorit puudutavasse lepingusse lisati klausel, et ülikoolil on õigus tulla küsimuse juurde tagasi uute oluliste asjaolude ilmnemisel.

Nende faktide, eile õhtul ja täna toimunud kohtumiste, sh rektori ja professori praeguste doktorantidega, ning tänase Eesti Päevalehe artikli ja juhtlõigu valguses (mis avab meile seni teadmata 10 aasta taguse juhtumi, mille asjaolude väljaselgitamiseks vajame rohkem aega, kui eile meile antud 5 tundi) alustab ülikool täiendava juurdluse ning korraldab selleks ajaks ümber ka professori töö labori juhi ja doktorantide juhendajana.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm: „Meile on praegu esmatähtis taastata ülikooli liikmete töörahu ja turvatunne ning soovime juhtumi uurimise käigus avada ka sisulise debati üliõpilaste ja töötajatega, kas praegused võimalused enda õigusi ja huve kaitsta on piisavad ning mis hetkest alates peaks ülikool reguleerima erasuhteid.“

„Mistahes ahistamine, diskrimineerimine või ebavõrdne kohtlemine ülikoolis ei ole aktsepteeritav ja ülikool suhtub sellesse täie tõsidusega,“ lisas Kalm.

Esimeste sammudena on juba kohtutud professori tänaste doktorantidega ja üliõpilasesindusega ning plaanis on kohtumised töötajatega erinevates ringides, et teemat avatult käsitleda.

Mistahes ahistamise, diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise juhtudel on tegutsemisviis ülikoolis selge ja ühene. Ülikoolil on praeguseks olemas võrdse kohtlemise juhend, mille alusel tegeletakse kõikide võrdse kohtlemise probleemidega.

Lisainfo: Tartu ülikooli rektor Volli Kalm, rektor [ät] ut.ee, 737 5600

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus
Pressiteade
2. märts 2017

Ootused rektori kandidaadile

Rektoril peab olema juhtimiskogemus, mis vastab teistel sarnastel (avaliku või erasektori) juhtpositsioonidel nõutavale kogemusele. Nii avaliku kui erasektori tippjuhtidele kehtivad mitmed kompetentsinõuded ning varasema juhtimiskogemuse nõue – need peavad kehtima ka Tartu Ülikooli tippjuhile.

Rektor peab ülikooli juhtimisel lähtuma ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja looma strateegiaid, milles ülikool suunab ühiskonna pikaajalist arengut. Rektori prioriteet ülikooli juhtimisel peab olema ühiskonna areng ning tulevikule suunatud arendusvõimaluste leidmine. Suunamaks ühiskonna arengut, peab rektor muutma ülikooli ühiskonnas nähtavamaks. See tähendab ka suuremat koostööd struktuuriüksuste ja teiste ühiskonnale suunatud organisatsioonide vahel (k. a teised ülikoolid Eestis ja välismaal, Archimedes, haridus- ja teadusministeerium jne).

Rektor peab tagama kõigi valdkondade strateegilise juhtimise ja suunama eelarvet nii, et valdkondade areng oleks toetatud võrdselt, kahjustamata õppe- või teadustöö kvaliteeti. Selle tagamiseks tuleb rektoril komplekteerida oma tegevmeeskond erinevaid valdkondi ja kompetentse esindavatest inimestest.

Rektor peab omama visiooni ühiskonna ja ühtlasi enda arengust, püstitama vastavad arengueesmärgid ning koostama plaani nende eesmärkide saavutamiseks.

Ootused ülikooli juhtimisele

Rektor peab keskenduma ülikooli juhtimiskultuuri arendamisele. Ülikooli eelarvet tuleb juhtida lähtuvalt seatud strateegilistest suundadest.

Ootused õppetegevuse suunamisele

Rektor peab tagama, et Tartu Ülikoolis saab teha õppetööle fookustatud karjääri. Õppejõu atesteerimisel tuleb arvestada sellega, kuidas õppe- ja teadustöö hindamisperioodi jooksul reaalselt jaotub. Õppejõule peab jääma võimalus valida, kas ta soovib keskenduda õpetamisele või teadustööle. Selleks tuleb täiendada õppejõudude ametinõudeid.

Rektor peab tunnustama ja väärtustama õppetöö mitmekülgsust ning tänapäevaste õppemeetodite sisulist integreerimist õppetöösse. Loeng kui õppevorm on muutumas aina ebaefektiivsemaks ning sellele on üha rohkem digitaalseid alternatiive. Seega peavad õpetamiskultuuris olema prioriteediks arutelud ja praktilised tegevused.

Rektor peab väärtustama õppejõudude enesearendust õppetöö vallas ja seisma erialade vahelise koostöö eest ning kahandama dubleerimist.

Ootused teadustegevuse suunamisele

Rektor peab tagama, et doktorantide toetus on vähemalt 100% Eesti eelmise aasta kalendriaasta keskmisest palgast. Teaduse rahastamise põhimõtted peaksid arvestama erinevate teaduse tegemise viisidega ja selleks vajaliku infrastruktuuriga.

Ootused ettevõtluse ja arendustegevuse suunamisele

Rektor peab seisma selle eest, et ülikoolis oleks olemas läbimõeldud ja mitmetasandiline koostöösüsteem ettevõtetega.  Tuleb seista selle eest, et ülikoolis oleks piisav motivatsioonisüsteem, mis tagaks akadeemiliste töötajate soovi teha ettevõtetega koostööd.

Ootused üliõpilaselu arendamisele

Rektor peab toetama üliõpilaskonna ning üliõpilaselu ja -keskkonna süsteemset arengut. Üliõpilaste ülikoolikogemus ei sõltu ainult õppetööst ja ülikoolist - aina olulisemaks muutuvad mitteformaalse hariduse kaudu omandatud kogemused. Seetõttu peab rektor seisma selle eest, et üliõpilaselu süsteemselt paremaks muutvad arendused saaksid teoks ja head algatused jätkuksid.

Lisainfo:

Reelika  Alunurm

Üliõpilaskonna esimees

4. aprillil lõppes kandideerimine valdkondade üliõpilaskogudesse. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogusse kandideeris kokku kaheks inimest, sotsiaalteaduste valdkonnas on üheksa kandidaati, meditsiiniteaduste valdkonnas viis ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas seitse kandideerijat.  Lisainfot kandidaatide kohta leiate aadressilt http://www.tyye.ee/et/kandidaadid2017

Kuni 28. aprillini on võimalik kandideerida TÜ üliõpilasesinduse juhatusse. Kandideerimiseks tuleb saata oma CV, motivatsioonikiri ja platvorm (ehk nägemus sellest, milline võiks TÜÜE olla ja mida soovid sellel ametikohal ära teha), sooviavaldus koos 5. esindaja soovitusega tuleb saata hiljemalt 28. aprilliks aadressile teave [ät] tyye.ee.

Juhatuse esimees vastutab eelarve eest, osaleb TÜ nõukogu eelarvekomisjoni töös, suhtleb rektoraadiga, juhib TÜÜE bürood, juhatust ja kogu organisatsiooni, viib läbi üldkoosolekuid, on peamine sõnavõtja meedias ja vastutab kõige eest, mis TÜÜE kui organisatsiooniga seondub. 

Aseesimees hariduspoliitika vallas osaleb õppeprorektoraadi ja õppekomisjoni töös iganädalaselt, juhib poliitika koosolekut, vastutab seisukohtade ja hariduspoliitiliste teemade eest TÜÜEs.

Aseesimees liikmete kaasatuse vallas vastutab praktikaaine ja liikmete koolitamise eest, vastutab ürituste korraldamise eest, osaleb TÜ komisjonide töös, mis puudutavad otseselt liikmete heaolu (nt võrdne kohtlemine).
 
Kandideerimise tähtaeg on 28. aprillil. Kandidaatide debatt toimub 9. mail ja uus juhatus valitakse 10. mail toimuval volikogu üldkoosolekul.

Lisainfo:

teave [ät] tyye.ee

Täna rahvusülikooli 97. aastapäeva tähistav Tartu ülikool vaatab tulevikku ja kuulutas sajandale sünnipäevale mõeldes välja konkursi rahvusülikool 100 tunnuslause leidmiseks. 

1. detsembril 2019. aastal tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 100. aastapäeva. Selleks, et tõsta esile Tartu ülikooli rolli eesti keele ja kultuuri hoidja ning arendajana maailmas, kutsume ülikooliperet üles esitama ideid rahvusülikoolile väärilise tunnuslause leidmiseks. Hea tunnuslause on lühike, tähtpäevast lähtuv, ülikooli väärtusi kandev ja tulevikku vaatav. Aega hästi kõlavate mõtete seadmiseks ja esitamiseks on 1. veebruarini 2017. aastal.

Tunnuslause konkursi tingimused:

-          Tunnuslause on põhjendatud.

-          Tunnuslause annab edasi ülikooli väärtuseid ja/või eesmärke.

-          Tunnuslause on tulevikku vaatav.

-          Tunnuslause on pigem lühike (soovituslik tähemärkide arv koos tühikutega on kuni 40 tähemärki).

-          Tunnuslause konkurss kestab 1. detsembrist 2016 kuni 1. veebruarini 2017.

-          Tunnuslause tuleb konkursile esitada veebivormi kaudu, mis asub siin: tunnuslause konkurss

Lisainfo: Jaan Rosental, TÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja, 511 8593, jaan.rosental [ät] ut.ee

Viimased kolm kuud on Tartu ülikool üritanud AS-ga YIT Ehitus kokkuleppele jõuda raamatukogus teostatud ehitustööde mahus ja kvaliteedis. 21. märtsil 2017 saatis ülikool ehitusettevõttele järjekordse ratsionaalse kompromissettepaneku. YIT Ehitus sellele sisuliselt ei vastanud ning kompromissi otsimise asemel ähvardas ülikooli raamatukogus ehitustegevuse jätkumist kohtu abil takistada. Selle peale oli ülikool sunnitud esitama ehitusettevõtte vastu pangagarantii nõude summas 670 000 eurot.

Ülikooli poolt kaasatud väliste ehitusekspertide hinnangu kohaselt ei vasta tehtud tööd suures osas kvaliteedinõuetele ning ehituse aluseks oleva projekti tingimustele, mistõttu ei saa suurt osa töödest teostatuks lugeda. Lisaks on eksperthinnangu kohaselt raamatukogus teostatud tööd paljuski pooleli või üldse tegemata. ASil YIT Ehitus puudusid objekti eriosade kohta ka eraldi nõutud tööprojektid.

„Ülikool oli läbirääkimistel paindlik ja on siiani avatud läbirääkimisteks, sest me soovime jõuda mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni. Paraku soovis YIT Ehitus, et kinnitaksime ka ebakvaliteetselt tehtud  tööd, arvestamata, et juba tehtu korrigeerimine ja ümber tegemine toob kaasa täiendavad kulud,“ täpsustas ülikooli arendusprorektor Erik Puura kokkuleppele mittejõudmise põhjusi.

Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul valmistatakse hetkel ette uut hanget raamatukogu rekonstrueerimistööde jätkamiseks ja ühtlasi seatakse plaane suviseks lugemissaalide kolimiseks. „Oleme jätkuvalt optimistlikud, et saame aprillis 2017 uue hanke välja kuulutada, sõlmida tänavu juunis uue ehituslepingu raamatukogu remondi jätkamiseks ja aasta lõpus kasutajad juba renoveeritud lugemissaalidesse lubada,“ lisas Pagel.

Tartu ülikool sõlmis AS YIT Ehitusega 2016. aasta mais töövõtulepingu ülikooli raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 6 695 970 eurot (sh käibemaks). Lepingu kohaselt pidi tööde teostamine ja valmimine toimuma etapiviisiliselt ning raamatukogu avatama kasutajatele juba 2016. aasta oktoobri alguses.

Kuna YIT Ehitus ei pidanud tööde teostamisel kokkulepitud tähtaegadest ega täiendavatest tähtaegadest kinni, saatis Tartu ülikool jaanuari alguses AS-ile YIT Ehitus teate raamatukogu rekonstrueerimistööde töövõtulepingu ülesütlemise ning leppetrahvinõude esitamise kohta.

Hoolimata seiskunud remondist teeb ülikool kõik, et tagada raamatukogu raamatute võimalikult hea kättesaadavus. Toomemäel endises Rahvusarhiivi hoones (J. Liivi tn 4) on avatud ajutised lugemissaalid ning pikendatud on akadeemiliste üksuste raamatukogude lahtiolekuaegu. Võimalik on tellida raamatuid lugemissaalide avakogust, vormistades tellimus e-kataloogi ESTER kaudu. 
 

Lisainfo: 

       
Erik Puura, TÜ arendusprorektor, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee
Heiki Pagel, TÜ kinnisvaraosakonna juhataja, 503 2021, heiki.pagel [ät] ut.ee

24. aprillil selgusid uued valdkondade üliõpilaskogude liikmed. Iga valdkonna üliõpilaskogus on 5 kohta ja nendest moodustub ka üliõpilaskonna volikogu. Ülejäänud kandidaadid moodustavad oma valdkonna asendusliikmete järjekorra.

Kokku andis oma hääle 3145 üliõpilast. Valimisaktiivsus oli sel aaastal 25,7%, mis oli madalam, kui eelmise aasta valdkondade esinduskogude valimiste ajal. 

Tutvu uute esindajate ja valimiste üldprotokolliga siin: http://www.tyye.ee/et/valimised/valdkondade-uliopilaskogude-valimistulemused

Alates eilsest on kõigil soovijatel võimalik kandideerida oma instituudi üliõpilaste esinduskogusse. Kandideerimisperiood kestab kuni 9. maini. Kõik kandidaadid avalikustatakse 17. mail. Oma hääle saab kandidaatidele anda 22.-29. maini ÕISi vahendusel ja tulemused kuulutatakse välja 30. mail. 

Kandideerimiseks tuleb täita kandideerimisvorm ja lisaks tuleb saata alkirjastatud avaldus, mille saab lisada digiallkirjastatult kandideerimisvormile, saata eraldi aadressile teave [ät] tyye.ee või tuua paberkandjal esindusse (Ülikooli 18b). Üliõpilasesindus on avatud tööpäevadel alates 11.00-17.00.

Lisainfot ja kandideerimisvormi leiad siit: http://www.tyye.ee/et/valimised-2017

16. mail lõppes kandideerimine instituutide üliõpilaskogudesse. Hääletamine toimub ÕISi vahendusel ja viimane päev hääle andmiseks on 29. mai. Lisainfot kandidaatide kohta leiate aadressilt http://www.tyye.ee/et/iykkandidaadid2017. Tulemused kuulutame välja 30. mail.

Veebruarikuus Eesti Päevalehe ja Delfi vahendusel avalikkuse ette toodud mõne aasta tagune diskrimineerimissüüdistus Tartu ülikooli doktorandi ja professori vahel tekitas laiema diskussiooni heade tavade üle ülikoolis. Selle tulemusel täiendatakse võrdse kohtlemise juhendit ja tehakse muudatusi doktoriõppe paremaks korraldamiseks ülikoolis. Professor sai ülikoolilt hoiatuse oma käitumise eest.

10. mail toimus TÜ üliõpilasesinduse volikogu korraline üldkoosolek, mille raames valiti uued esindajad Tartu ülikooli senatisse ja Eesti Üliõpilaskondade Liitu. Üliõpilaste esindajatena senatisse kinnitati Indrek Peedu, Mihkel Viru, Kristina Kutsar, Sirelin Sillamaa ja Oto Tuul. TÜ üliõpilaste esindajatena Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosolekul kinnitati Jürgen Rünk, Agnes Neier, Oto Tuul, Kadi Kuusik ja Eleri Pilliroog.

4. juunil toimus Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) üldkoosolek, kus valiti organisatsioonile uued juhid. Liitu asuvad juhtima Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse vilistlane Tambet Anja ja Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna endine esimees Britt Järvet. Juhatuse liikmetel on kaheaastane mandaat ning nende tegevusaastate hulka kuulub nii Eesti eesistumise periood kui ka ühe kõige olulisema riikliku kõrghariduspoliitikat kujundava dokumendi valmimine. Uus juhatus alustab tööd 1. juulil.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.

TÜ üliõpilasesindus soovib palju õnne ja edu EÜLi uuele juhatusele!

Tartu ülikooli õppekomisjoni otsustas 2017. aastal hea õpetamise grandi saajad. Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist:

• Marge Konsa, Katrin Koorits ja Antonina Kostina humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast;
• Gaabriel Tavits, Tatjana Koor ja Ingrid Koni sotsiaalteaduste valdkonnast;
• Aave Hannus, Kai Part ja Ere Uibu meditsiiniteaduste valdkonnast;
• Siiri Velling, Johann Langemets ja Tõnu Oja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. 

Õppeprorektor Mart Noorma sõnul laekus tähtaegselt 15 hea õpetamise grandi taotlust, neist 6 humanitaarteaduste ja kunstide, 4 sotsiaalteaduste ning 5 loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Meditsiiniteaduste valdkonnas kuulutati välja järelkonkurss, millele esitati 11 taotlust. Kõik grandisaajad esitasid oma õpetamisportfoolio (õpetamisalase arengu analüüsi) ja tegevusuuringu projekti. Grandisaajate otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel ning oma õpetamise arendamisel ja uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandi saajad otsustas taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. “Õppekomisjon leidis, et taotluste üldine tase oli väga hea ning kvalifitseerusid kõik taotlused. Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,” sõnas Noorma. Taotlused vaatasid läbi, koostasid tagasiside ja andsid hinnangu 2015. ja 2016. aastal hea õpetamise grandi saanud õppejõud ning personaliarenduskeskuse konsultandid. 

Hea õpetamise grandile kandideeritakse Tartu Ülikoolis juba kolmandat korda. Nii 2015. kui ka 2016. aastal sai toetuse 3 õppejõudu igast valdkonnast. Hea õpetamise grant on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ning oma kogemuste laiemaks tutvustamiseks (nn scholarship of teaching and learning). 
 
Kõik 36 grandisaajat kohtuvad 29.-30. juunil suvekoolis. Oma õpetamise arendamisest ja uurimisest saab rohkem kuulda 23.-25. jaanuarini 2018 konverentsil “Teaching for learning – the university perspective”.

Lisainfo:

Mari Karm
mari.karm [ät] ut.ee

Meelis Luht, endine Eesti Meedia grupi juhatuse liige, asub 21. augustist tööle Tartu ülikooli kantslerina.

Rektor Volli Kalmu sõnul on uus kantsler varasemas tööelus erinevaid tegevusvaldkondi kureerinud ja rahvusvahelise kogemusega tippjuht, kelles näeme võimekust, soovi ning ambitsiooni aktiivselt panustada ülikooli arengueesmärkide elluviimisse.

Meelis Luht on sündinud 20. juunil 1970. aastal Viljandis. Ta on lõpetanud Ülenurme gümnaasiumi, õppinud Tartu ülikoolis füüsikat ning lõpetanud 1995. aastal Tartu ülikooli turunduse ja kaubanduse erialal. Luht on töötanud Postimehes majandusajakirjanikuna, olnud aastatel 1995–1997 Bigbank grupi juhtkonna liige. Alates 1997. aastast on ta töötanud Eesti Meedia grupis ning on olnud alates 2000. aastast meediagrupi juhatuse liige ja finantsdirektor. Lisaks on ta kuulunud mitmete meediaorganisatsioonide nõukogudesse Eestis, Lätis ja Leedus.

Lisainfo: Volli Kalm, Tartu ülikooli rektor, rektor [ät] ut.ee, 737 5600
 

Kuni 19. septembrini on võimalik kandideerida TÜ üliõpilasesinduse juhatusse. Kandideerimiseks tuleb saata oma CV, motivatsioonikiri, platvorm (ehk nägemus sellest, milline võiks TÜÜE olla ja mida soovid sellel ametikohal ära teha) ja sooviavaldus koos viie esindaja soovitusega hiljemalt 19. septembril aadressile teave [ät] tyye.ee.

 
Kandideerimise tähtaeg on 19. september. Kandidaatide avalik debatt toimub 27. septembril algusega kell 18.15 senati saalis ja uus juhatus valitakse 28. septembril toimuval volikogu üldkoosolekul.

Lisainfo:

teave [ät] tyye.ee